Teatises tehakse ettepanek töötada välja maaelu arengu tegevuskava, millega kinnitatakse komisjoni uuenenud soovi pühenduda maakogukondadele ja maapiirkondade arengule. Ettepanekuga kavatsetakse:
- soodustada territoriaalset ühtekuuluvust ja luua uusi võimalusi uuenduslike ettevõtete ligimeelitamiseks;
- tagada juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele;
- edendada uusi ja paremaid oskusi;
- tagada parem taristu ja teenused;
- võimendada kestliku põllumajanduse ja mitmekesise majandustegevuse rolli.
Selle temaatiline osa on üles ehitatud neljale meetmeplokile ning see on koondunud üheksa juhtalgatuse ja viieteistkümne kaasneva meetme ümber.
Iga meede koondab erinevad ELi poliitikavaldkonnad, et viia ellu visioon ja oma ühised eesmärgid.
Seda pilti täiendavad kuus valdkonnaülest meedet.
Tugevamad maapiirkonnad
Maapiirkonnad peaksid olema koduks mõjukatele ja elujõulistele kohalikele kogukondadele. Selleks et töötada välja kohalikele oludele kohandatud, kohapõhised ja integreeritud poliitikalahendused ja investeeringud, on väga oluline, et nii naised kui ka mehed saaksid aktiivselt osaleda poliitiliste otsuste tegemises ning et kaasatud oleksid paljud erinevad sidusrühmad ja võrgustikud ning kõik valitsemistasandid.
Välja tuleks töötada innovaatilised teenuselahendused, kasutades maksimaalselt ära digivahendite võimalusi, samuti tuleks igati soodustada sotsiaalset innovatsiooni.
Ühendatud maapiirkonnad
Maapiirkondade edasine areng sõltub sellest, kui hästi need on omavahel ning linnalähi- ja linnapiirkondadega ühendatud. See lihtsustab maapiirkondadesse pääsemist ja samal ajal teeb kohalike kogukondade jaoks kättesaadavaks suuremal arvul teenuseid.
Ühistransporditeenuste ja -ühenduste säilitamine või parandamine ning digitaristute süvendamine on ELi maapiirkondade parema ühendatuse tagamiseks väga olulised.
Vastupanuvõimelised maapiirkonnad
Loodusvarade säilitamine, maastike, sealhulgas kultuurimaastike taastamine, põllumajanduse ja tarneahelate muutmine keskkonnahoidlikumaks – kõik see muudab maapiirkonnad kliimamuutustele,looduslikele ohtudele ja majanduskriisidele vastupanuvõimeliseks. Ökosüsteeme kaitsvate teenuste ja CO2-neutraalsuse lahenduste pakkujatena on maapiirkondadel rohepöördes keskne roll.
Rohe- ja digipööre peaksid kulgema õiglaselt ja arvesse tuleks võtta kõigi maakogukondade liikmete, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate rühmade vajadusi, et tugevdada maapiirkondade sotsiaalset vastupanuvõimet. Selleks et muuta maapiirkonnad sotsiaalselt vastupanuvõimelisemaks, tuleb kasutada ära ühiskonna eripärasid ja kõiki selle andekaid liikmeid.
Jõukad maapiirkonnad
Maapiirkonnad muutuvad jõukamaks, kui majandustegevus mitmekesistub ja lisanduvad tööhõivet positiivselt mõjutavad uued sektorid ning kui põllumajandus, põllumajanduslik toidutööstus, metsandus ja muud biomajanduse harud annavad lisandväärtust.
Mitmekesise majandustegevuse aluseks peaksid olema kohalikud kestlikud majandusstrateegiad, sealhulgas meetmed, mis muudavad majanduskeskkonna ettevõtete jaoks atraktiivseks ja suurendavad digikirjaoskust. Selleks tuleks kogukondade jaoks teha kättesaadavaks ka digi- ja hübriidhariduse ja -koolituse võimalused, et nad saaksid omandada uusi oskusi ja et toetada ettevõtlikkust.